Sissejuhatus.
Jutt käib siis Autoeksperdist, või õigemini selle blogipostitusest, mis mulle silma jäi.
Disclaimer. Käesolev postitus ei ole ühegi teise ettevõtte või isiku poolt sponsoreeritud ega esile kutsutud. Jagan oma siin vaid enda mõtteid ja kogemusi. (Marko Luhamaa)
Eks internet on täis informatsiooni. Igaüks kirjutab oma kodulehele nii, nagu tahab. See on iga kodulehe omaniku õigus. Tavaliselt tehakse seda enda või sponsoreeritult kellegi teiste toodete promomiseks. Probleemiks osutub kirjutamine siis, kui sa oma kirjatükiga piisavalt argumenteerimata laidad maha või soovitad mitte kasutada kellegi kolmanda osapoole teenust/toodet.
Nii juhtuski ka Autoeskperdi blogi postitusega (auto.geenius.ee veebilehel), kus nad väidavad, et harjapesulas autoga käimine ei ole soovitatav, kuna see kulutab autolt keraamilise kaitse ära või kriimustab uuemat autot.
Need kaks kaubamärki, mille nimede tähendused jätavad mulje, et nende poolt välja öeldu on usaldusväärne ning faktidega/kogemuspõhiselt kinnitust leidnud. Mida muud peaks inimene tajuma sõnade kombinatsioonist “ekspert” ja “geenius”?. Minu silmis aga kõnealuse postituse põhjal see kindlasti nii ei ole. Selle artikli põhjal võin isegi väita, et ma ise olen auto keraamilise kaitse teemal rohkem ekspert, kui need kaks kaubamärki kokku ongi.
Alljärgnevalt rivistan enda poolt 7 põhjendust, miks kõnealune artikkel on minu arvates iseloomustatav sõnaga “pläda”, mis on täis asjatundmatuid üldistusi, järeldusi või soovitusi.
( 1) Autoekperdi väide : Auto keraamiline kaitsekate, ehk rahvakeeli keraamiline vaha, koosneb ränidioksiidist (SiO2) ehk vedelklaasist.
Kohe alguses tehakse meelevaldne üldistus, et “koosneb ränidioksiidist – (SiO2)”. Nii pealiskaudselt öeldes jääb (äkki meelega?) arusaamatuks, kas “auto keraamiline kaitsekate või auto keraamiline vaha” peaks kõnealust olulist koostisosa (SiO2) sisaldama 1-5% või 20-30% või on seda selles tootes hoopis enamus (näiteks, ligi 90%). Või piisab, irooniliselt öeldes, et kolm SiO2 molekuli on juba piisav.
Kuna muid koostisosi ei mainita ega vihjata, siis võiks sellest lausest välja lugeda, et kui mitte kõik, siis enamus on ränidioksiid. Aga paraku on seda nende enda “võidutootes” olevat 25-50%. Täpne % ja keemiline koostis ülse on arusaadavalt ärisaladus. Aga ikkagi. Kõnealuse Sonaxi toote puhul paistab SiO2 osakaal kuni 50%.
Tõsi on see, et ma ei pretendeeri keemiku-testija-teaduri ametikohale, et öelda koostise järgi, mis toode on hea ja mis on halb. Aga leian, et tuleks tähelepanu juhtida, kui kõlava nimega “suures testis” valitakse võrdlemiseks nn kiirkeraamika, mille koostises on ca 90% vesi ja siis nn profitoode “permanent coating”, mille paigaldamisel on mitu etappi.
Ja mu arvamus on, et seda testi ei saa kuidagi tõsiselt võtta.
(2) Autoeksperdi väide: 2022. aasta sügisel viis Briti ettevõte Auto Express UK läbi testi, milles katsetas 23 keraamilist kattetoodet. Võitjaks osutus Sonax Profiline CC Evo, mis sai suisa viis tärni.
Aru tuleb saada, et need pakikeste peale kirjutatud kirjeldused ja nimetused ei ole võrreldavad näiteks autode kütusekulu standarditega.
Autode müügil on kütuse kulu kalkulatsiooni mudelid tehastele Eurooopa direktiivides ette kirjutatud, kuidas miskit arvutada või presenteerida tohib (näiteks: https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31999L0094:EN:HTML).
Keraamiliste kaitsete toote kirjeldused on aga sageli hulgaliselt häma täis. Igaüks võib oma toodet nimetada ja kirjeldada kuidas tahab. Anda turunduslikult selliseid omadusi nagu soov on. Põhimõtteliselt mitte keegi ei koputa õlale, et nii ei ole ilus või nii ei tohi.
Näiteks, viitamine teemantile ja 10H tugevusele. Vahest arva siiski kirjutatakse lahti ka, et see 10H tähendab siiski pliiatsi testi tulemust.
See paistab olevat üks suurim alateadvuse trikitamine ja häma, kus on see teemanti ja moh’i skaala teemad mugavalt kokku segatud.
Turundusmaterjalides (näiteks toote karbikeste peal) kasutatakse kõrvuti sageli teemanti ikooni või teemanti sarnast graafilist kujutist.
Üks näide on see sama Sonaxi toode (vaata alljärgnevat pilti), kus iga purgikese peal on graafiline kujutis, mida saab tõlgendada, kui teemanti ikooni pealtvaates.
Võiks ju vastu väita, et äkki ma kujutan ise neid teemanti kujukesi ette, aga teeme kiire otsingu Google’s:
Kui Sonaxi keraamilise kaitse toote pakendil võiksime veel natuke vaielda, et kas ikka on teadlikult kujutatud just teemantit, siis ühe teise tootja poolt on pakendile pandud nii:
Ma siis kirjutasin tootjale ja küsisin, et mida see ikoon tähendab? Vastuseks sain, et see on illustratsioon, mis viitab kõvadusele (inglise k. – hardness).
No põhimõtteliselt on ok vastus. Aga äkki on see “väike” liialdus?
Küsite miks?
Võibolla sellepärast, et Quarz ehk see SiO2 on Moh’i skaala järgi 7. kohal ja teemant on 10. kohal. Teemant on kõige kõvem ja SiO2 , mis keraamilise kaitse toodete sees on, on ju vaid 3 kohta all pool. Just nagu polegi mingi suur erinevus? Ainult 30% erinevust, eks??
Tegelikkusest on asi siiski väga kaugel. Kui võrrelda nende mineraalide absoluutse tugevuse erinevust, siis ei ole erinevus ca 30%, sest Moh’i skaala näitab kõigest järjestust. Tegelikul:
TEEMANT ON LIGI 1166 x KÕVEM KUI SiO2!!!
Proovige see nüüd protsentidesse panna 🙂. Ei ole 30 %, või mis?
Kas pole mitte udutamine või hämamine, kui see sama teemanti märgi ja 10H kõvaduse presenteerija kirjutab turundusmaterjalides: NB! Harjadega teostatud autopesu rikub töötluse!
On teil siis see keraamiline kaitse nii kõva või ei ole??
Siin on tabel mineraalide Mohi ja absoluutse tugevuse võrdlusest:
(3) Autoeksperdi soovitus: “Kui sinu auto on kaetud püsivaha või keraamilise kaitsega, siis pole soovitatav automaatpesulasse minna.”
Minu kommentaar: Ei ole minu arvates üldiselt pädev soovitus. Rääkige ikka enda eest! Ehk oleks selline ütlus vastavauses teie pakutava keraamikaga? : “… kui teie auto on kaitstud püsivaha või kiirkeraamikaga või kehvemapoolse keraamikaga, ei tasu minna automaatpesulasse…”.
Antud soovituse põhjal jääb mulje, et üldistatakse ja pannakse ühele reale tooted, mis ei ole omavahel sisuliselt võrreldavad.
Mulle usutavatel andmetel, on korralik keraamiline kaitse vähemalt 500x paksema kihiga, kui tavaline vaha.
Korralik keraamiline kaitse ei lagune ka pigileotuse all. Mille põhjal ma seda väidan? Olen teinud vastavaid (koduseid) katseid. Näiteks panin 3-komponendilise (Echelon Zen-Xero Dynamic) ja kõige lihtsama keraamilise kaitse (Nano-fil) jääktükid topsi sisse pigileotusse ligunema.
Lasin neid seal olla 6 kuud. Vahepeal kuivas pigileotus ära. Valasin juurde. Ei läinud need tükid pehmeks, ei muutnud kuju. Ei läinud ka teravad servad ümaramaks. Selle põhjal julgen eeldada ja väita, vähemalt see keraamiline kaitse ei lagune pigileotuse sees.
(4) Autoeksperdi väide: Uus auto. Automaatpesula võib tunduda hea variant, et regulaarselt oma uhiuue sõiduki välimuse eest hoolitseda, kuid tegelikult võib see teha rohkem halba kui head. Tugevad harjased võivad pinnale jätta mikrokriime, mis tumedal sõidukil jäävad eriti hästi silma.
Minu kommentaar: Tundub, et ka siin on tehtud üldistus asjatundmatult või lihtsalt aegunud arusaamade põhjal.
Kust te võtate, kui tugevad need harjased siis on? Kas selle artikli ja soovituse kirjutaja on mõnda harjast üldse lähedalt vaadanud või käega katsunud?
Automaatpesula harjaste tugevus ei ole minu arvates tänapäeva automaatpesulatel üldiselt probleemiks. Suuremaks probleemiks on hoopis automaatpesulate vale kasutus klientide poolt.
Näiteks, kui klient paneb ise automaatpesula ukse taga oma autole mingi pigileotuse, mis osaliselt võib sulatada pigitäppe, mille järel need täid vahest hanguvad uuesti päikese või tuule käes.
Vot siis on võimalik, et see osaliselt sulanud ja hangunud pigi jääb koos liivaga harjade külge ja teeb autole “liivapeksu”. Siis võib tõesti olla tulemuseks kriimud ja auto väljanägemine nagu alljärgnevatel piltidel.
(5) Autoeksperdi soovitus: Kui oled hiljuti lasknud sõidukit läigestada või poleerida, pole hea mõte sellega harjade vahele sõita. Eelista käsipesulat või pese autot ise. Mündi- ja automaatpesulates väldi harju ja kodus pestes kasuta kvaliteetset pesukinnast.
Minu kommnetaar: Nii, nagu ma seletan, et automaatpesula ei ole by default ohtlik, ei ole ka käsipesula by default ohutu. Ka käsipesulas rikutakse autosid ära.
Oma kogemuse põhjal võin öelda, et ka väliselt väga ilusate reklaamidega ja prominentsete kohtadel asuvates autopesulates võib ilusa fassaadi taga vabalt olla paras kolhoosi mentaliteediga ettevõte.
Näiteks võib puududa sisuline töötajate koolitus. Inimesed võidakse suunata tööle, a la pärast paar tundi kõrvalt vaatamist. Töölised vahetuvad pidevalt ja “kindla palga” asemel üritatakse töötajaid igal võimalusel võlasuhtega siduda ehk teisisõnu – kaasaegselt orjastada (nii nagu on olnud probleemiks ka näiteks UK-s: https://www.gla.gov.uk/whats-new/press-release-archive/22102018-responsible-car-wash-scheme/ ).
Iga autoomanik võib ise loogiliselt mõelda, kui motiveeritud sellisesse skeemi sattunud töötajad on ennast arendama või panustama teeninduse kvaliteeti.
Ma olen korduvalt näinud selliseid kahjustusi autol, mis on ülimalt tõenäoliselt kahjustatud just käsipesula töö tulemusel.
Järeldus. Ilma teemasse süvenemata, ei saagi kindlalt teada, kas käsipesula on tegelikult ohutu või kas automaatpesula on kindlasti ohtlik.
(6) Autoeksperdi soovitus: Automaatpesula sobib pigem vanemale autole, mis pole kaetud kaitsekihiga ega poleeritud. Pikema aja jooksul tuhmistab automaatpesula ka sõiduki välispinda.
Minu kommentaar: kõik sõltub ikka kaitsekihi ja automaatpesula kvaliteedist. Nagu eelmistest punktidest on juba välja tulnud, siis korralik keraamiline kaitse (näiteks Zen-Xero Dynamic) ei kulu ega tuhmistu korralikus automaatpesulas (näiteks Jazz Pesulad) ka mitte pikema aja jooksul. Nii, et kutid, ärge üldistage. Rääkige enda eest.
(7) Keraamilise kaitse test, mille põhjal soovitusi tuletatakse ja jagatakse.
Ja nüüd siis see test, mille üks toode on võitnud. No see on minu arvates täiesti absurdne test, mis tegelikult nagu ei olegi mingi test. No jummel küll! Paneme kapotile keraamika peale ja laseme pool aastat seina ääres seista? Nagu päriselt vä? Sellele julgete härrad/prouad “autoeksperdid” allikana üldse viidata?
Vaatame siis natuke lähemalt seda nn testi, mis koondab ühe pealkirja alla “Parim keraamilise kaitse 2022 aastal”. Test, milles osales 12 keraamilise kaitse toodet. Saate aru – 12.
Pealt näha paistab, et need “ testijad” on suvaliselt võtnud mõned tooted. Pole kirjeldatud, mille alusel on need tooted testimiseks välja valitud. Teistel toodetel paraku ei ole olnud ilmselt võimalik selles “parimat välja selgitavas võistluses” osaleda. Seega ei saa kuidagi öelda, et nende testitud tooted on parimad üleüldiselt.
Testimisest endast. “Me kindlustasime, et kapott on puhas varasematest kaitsetoodetest ning vahadest vaba”.
Kuidas te seda kindlustasite? Kas te ikka kindlustasite seda? Vaadates selle katse pealiskaudsust, ei ole ma selles üldsegi kindel. Ehk puhastasid ainult IPA baasil puhastusainega? Kui nii, siis ei see ole kindlasti piisav. Aga see on vaid üks kahtlust äratav nüanss.
Tõsiseltvõetavuses äratab kahtlust kogu see katse ise. “Kontrollisime vee maha jooksu regulaarselt 6 kuu vältel…”.
Oehh …, no nii ümar jutt, et ei saa aru, kas see kapott:
- seisis kuskil laos?
- seisis välitingimustes seina ääres (mis perioodil suvi-sügis-talv?, mis ilmastiku tingimused? jne)?
- oli auto küljes ja auto sõitis ringi?
- linnasõit? maanteesõid? kilometraaž?
- kas seda pesti?
- millega pesti?
- umbeski, mitu korda seda pesti?
Jne jne jne.
Ja sellise asja põhjal teha mingit järeldust, et üks kaitsetoode on parem, kui teine ning, et automaatpesula on automaatselt saatanast?
Järeldus: Hoolimata allika kõlavatest nimedest, mis sisaldsavad termineid “auto ekspert” ja “auto geenius”, ei saa soovitusi tõsiselt võtta.
Üleskutse.
Lugupeetud Autoekspert ja/või Autogeenius või mõni teine asjast huvitatud ajakirjandusväljaanne või muidu huviline.
Tulge mulle külla! Ma näitan teile, mis omadused on ühel korralikul keraamilisel kaitsel. Kui on soovi, teeme koos katsed. Saame selgust, mida kliendile reaalselt saab lubada ja mida mitte.
Miks ma ütlen, et Jazz pesutänavas võib autot pesta ilma korralikku keraamilist kaitset (või autot üldse) kahjustamata.
Seletan lahti ka, miks ma kirjutan Jazz pesulast, kui turvalisest automaatpesula ketist? Ma olin Jazz pesula ruumides ajutine rentnik (aastal 2020) ja siis me vahest naljatasime, et “noh pesutänavast autoga läbi ja siis auto poleerimine kohe meie juures otsa?”.
Sellest tekkis diskussioon, et kui ohtlik siis harjapesula ikkagi on? Sellest tulenevalt tegime mitmeid katseid ja uurisin nüansse ning sai selgeks, et nende pesusüsteem on turvaline. Ja ma arvan teadvat, miks just nende pesulad on kriimude osas turvalisemad, kui paljud teised harjapesulad.
Tõsi, paljudel või enamusel on juba kaasaegsed pesulaharjad, mis ise ei kriimusta autot üldse. Probleemiks aga on mõned kliendid/autoomanikud, kest teevad midagi, mida ei tohi teha. Nimelt, mõned autoomanikud loodavad teha oma autole pigieemalduse
Mul on ikka päris mitmed (ütleme, et ikka kümned ja kümned) kliendid pärast auto poleerimist küsinud, et ega siis harjapesulas käia nüüd ei tohi, eks?
Mina olen vastanud, et kõikide harjapesulate kohta ma ei oska kindlalt väita, aga Jazz pesulas on turvaline pesta. Olen ka oma klientidele öelnud, et käi Jazz pesula harjade vahel ära. Kui see peaks kahjustama ja kriimustama, siis poleerin auto tasuta üle ja panen uuesti keraamika. Ehk siis sisuliselt olen andnud oma klientidele kaasa Jazz pesulate turvalisuse garantii. Seni ei ole ma pidanud ühtegi autot üle poleerima ja ei ole pidanud ka isegi menetlema selle teemalist kaebust või palvet.
Põhjusi ja näiteid, miks ma olen oma väidetes nii kindel.
Kui te tahate nõu jagada, siis tehke palun endale mõned asjad päris katsetega selgeks või otsige usaldusväärsem algallikas. Mina näiteks olen päris palju teemasid pidanud endale selgeks tegema. Ikka selleks, et rääkida oma klientidele selgemat-ausamat-konkreetsemat juttu.
Mitmetes küsimustes on arvamusi erinevaid. Kelle poole mina kaldun, sõltub eelkõige oma enese kogemusest. Mõned näited:
Näide 1:
Aastal 2016 sai toodetud selline video (see video on uuesti YT kontole üles laetud aastal 2020). Inimesed küsisid, mis asi see vedelklaas või keraamiline kaitse ikkagi on. See on ju mingi vaha. Nii nagu tänagi on keraamilisi kaitseid ja keraamilisi vahasid. Aga kui paljud nendest on reaalselt nii kõvad, et nende kõvaduse testi on võimalik teha haamriga? https://youtu.be/Xc23diBcFsg
Näide 2:
Kui aga võtta aluseks test, kus auto sõitis 9 kuud ja ilma abiaineteta jookseb vesi maha nagu värskelt pandud keraamikal, siis pole vaja näiteks Jazz pesulate automaatpesulat karta. Vaata video siit. https://youtu.be/sk-7SjQGlFE
Näide 3:
Kui võtta aluseks auto laki kriimustamise test, mis näitab visuaalselt , et keraamiline kaitse kriimustub vähem, kui auto lakk ise, siis on põhjust uskuda, et see keraamiline kaitse reaalselt on kõvem, kui auto lakk ja see reaalselt pakub mingit kaitset. https://youtu.be/cZLANmxTOaw
Näide 4:
Kui võtta aluseks katse, kus ma leotasin keraamilise kaitse jääktükke ehk kilde pigileotuse sees ja need ei näidanud mingid lagunemise või sulamise märke ka 6 kuu vältel, võin suhteliselt julgelt väita, et pigileotuspesu, kus pigileotus on auto peal ca 10-15 minutit ei kahjusta keraamilise kaitse kihti. Isegi kui autot pesta pigileotusega iga kuu või mitu korda kuus.
Näide 5:
Viimane, aga ehk isegi kõige põhilisem on see, et olen ilmselt üks väheseid, kes pakub apelsini koore vaba kõrgläike poleerimise teenust. Olen teinud neid töid 30 ringis. Ei saa öelda, et neid töid vähe on või et kogemust vähe on. Seejuures on oluline märkida, et kõigile nende autode omanikele olen öelnud, et Jazz pesulas on turvaline pesta ka sellist kõrgläikega autot. Olen ise võtndud mõnelt kliendilt auto kontrollimiseks pärast poole aastast või pikemat perioodi enda kätte ja kontrollinud erinevates valgustingimustes, ega ei leidu harjapesula kriime. Ja vastus on endiselt kindel, et ka “peeglisse aetud kõrgläikega” autoga on OK käia Jazz pesula harjapesulas.
